Jaanus Vaiksoo

Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.

Ta kaitses 1994 Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid".

Jaanus Vaiksoo töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis ja eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.

Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.

Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.

Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.

Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige.

Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938–45) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks.

Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.

Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit.

Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007.

Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen.

Leelo Tungal

Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik.

Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.

1993. aastal sai ta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna teose "Ainus kangelastegu on naeratus" eest.

Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal.

Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.

Jaan Rannap

Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend.

Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.

Aino Pervik

Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.

Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.

Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.

1960–1967 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja.

Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Jüri Parijõgi

Õppis Kunda vallakoolis, 1905 - 1909 Rakvere linnakoolis ja 1929 - 1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Töötas 1910.aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakolis, osales 1915 - 1917 I Maailmasõjas ja 1919 - 1920 Vabadussõjas. 1920 - 1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud.Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Vigade parandus

džentelmen:

Peole tulid uhked džentelmenid.

ekskursioonile:

Me läheme klassiga ekskursioonile.

ojja:

Üks väike poiss kukkus ojja.

Kevad

Kevad

Varsti on ju kevad käes, aga õues lund vaid näed. Sinilill raginal sirutab selga, linnukene enam külma ei pelga. Päev on priske ja väike ja päeval on ere päike.

(Kirsikka Tuisk)

Õpetaja ja tema lapsed

Elas kord üks vaene vanatädi. Ta oli ühes koolis õpetaja. Üks päev, kui ta läks koolist koju, kohtas ta ühte koolilast. See poiss läks koos õpetajaga koju. Kui nad õpetaja koju jõutsid, siis see poiss ehmatas, sest ta polnud sellist maja veel varem näinud. See oli tuhm, väike, kitsas, must ja ohtlik. Samasugune oli ka õpetaja. Vana ja kortsus. Sellepärast teda koolis kortsukeseks kutsutigi. Kui poiss õpetaja lapselapsega rääkis, hakkas talle õpetaja meeldima. Õpetaja oli helde ja kogu aeg rõõmus. Kuna poisil vanemaid polnud, läks ta sinna elama. Kui näd seal tülli pole läinud, majavaringu alla jäänud või surnud pole, elavad nad veel siiamaani.

Spordialad

Jalgpall:

Jalgpall on eestis ja ka mujal maailmas väga levinud spordiala. Jalgpalli looja on Ebenezer Cobb ja ta leiutas selle aastal 1863 Inglismaal. Ka Eestis on jalgpall väga populaarne spordiala. Eesti tuntuimad jalgpallurid on mart Poom ja Andres Ooper. Ka mujal maailmas on jalgpall levinud spordiala. Välismaa kuulsaimad jalgpallurid on Daivid Becham, Oliver Kahn ja Ronaldiniho. Jalgpall on ka minu üks lemmikuimaid spordialasid.

Ujumine:

Ujumine on üsnagi kuulus spordiala. See on ka elus väga vaja. Ujutakse ka olümpija mängudel. Ujumine sai alguse umbes 1538 aastal. Meie klassist on kõige rohkem ujumise trennis käinud Liisa ja Aleksander. Rohkem pole midagi erilist ujumisest.





Rulatamine:

Rulatamine on kuulus vähestele inimestele. Seda teevad tavaliselt nooremad inimesed. Rulaga sõites kantakse tavaliselt skate-e. selles spordialas sõidetakse rulaga mööda rämpe ja torusid. Kõigi rula trikkide aluseks on Olli. Meie klassis sõidab rulaga kõige rohkem Sebastian.

Allikas: http://en.wikipedia.org/ ja minu pea.

Luuletus

Minu sõber oled sina,
ning sina oled minu sõber,
Kui mul täna abi vaja,
ära aja jama.
Koos meil alati on tore,
mängida ja trallitada,
Siis kui päike paistab õues,
Jalgrattaga me sõidame.
Ja kui taevast vihma kallab,
MSN-is räägime.
Täna ütlen sulle seda,
Et ma ära kolin siit.
Alati su sõbraks jään,
Ning kirju saadan sinule.
Kui sa mul sõbraks jääd,
siis sinna kutsun sind.

"Ramsese vembud 1'' Ümberjutustus

Ühel päikeselisel päeval läks koer Ramses koos oma peremehega jahile. Peremees unustas panna jalga saapad ja prillid ette panna. Koer Ramses tuletas talle kõik meelde. Siis hakkasid nad metsa minema. Kohe nägid nad seal karu kuid peremees lasi mööda. Kohe ajas ta Ramsese karule järele. Koer jooksis ning väsis ära. Siis hakkas ta loomi nägema. Kui ta metssea eest oli ära põgenenud, siis nägi ta jänest. Ta üritas jänest üles äratada, kuid tulutult. Lõpuks siiski ärkas jänes üles. Nad hakkasid jänese pabulaid üles korjama ning siis viis koer pabulad peremehe kotti. Siis läksid nad järve äärde. Koer katsus vett. See oli väga külm. Peremees käskis koeral midagi otsima minna. Koer käis ringi ja leidis munad, mis olid pesas. Ta haudus neid ning siis tulid munadest pardid.