Mängufilmide Edetabel

1) Karujaht Pärnumaal valmis aastal 1914. See oli poliitiline satiir aadli pihta. Selles räägitakse, kui mindi karujahile.

2) Veepomm paksule kõutsile valmis aastal 200a.

Veepomm paksule kõutsile
Ūdensbumba resnajam runcim
Žanr:	Lastefilm
Režii:	Varis Brasla
Produtsent:	Artur Talvik ja Gatis Upmalis
Stsenaarium:	Alvis Lapiņš
Peaosades:	Baiba Broka, Undīne Vīksna,
Muusika:	Imants Kalniņš
Operaatoritöö:	Uldis Jancis
Filmistuudio:	Allfilm, Studio F.O.R.M.A.
Aasta:	2004
Kestus:	75 minutit
Riik:	Eesti-Läti
Keel:	Läti

3) Viimne Reliikvia on eesti film mis valmis aastal 1969.

Žanr:	Seiklusfilm
Režii:	Grigori Kromanov
Produtsent:	Raimund Felt
Stsenaarium:	Arvo Valton
Peaosades:	Aleksandr Goloborodko, Ingrīda Andriņa, Elsa Radzina
Muusika:	Uno Naissoo, Tõnu Naissoo
Operaatoritöö:	Jüri Garšnek
Filmistuudio:	Tallinnfilm
Aasta:	1969
Esilinastus:	23. märts 1970
Kestus:	86 minutit
Riik:	Nõukogude Liit
Keel:	eesti

4) Nimed Marmortahvlis valmis aastal 1936.

5) Klass on alles uus film. Nüüd ka ''natukene'' tegelaste kohta.
Joosep Pärt Uusberg

Mind huvitab elu ja kõiges selles lõpuni minek. Ma tunnen ära, kui teen miskit poolikult ja siis ma ei saa rahu, aga samas: rahu on nullseis. Endassevaade on intiimne teema ja seda saab jagada ainult lähedastega, nii et, kes mind tunneb, teab midagi minu loost ning mida rohkem teab, seda avaramat, tõelisemat lugu tunneb. Kes ei tunne, selle jaoks hakkab lugu jutustuma alles siis, kui tundma õpib.

Igaühel siin elus on oma väike lugu, on suurepärane omada kas või üht inimest, kellele võid jutustada kogu oma loo ning kes ka seda hoomab, ühel lainel paiknevate lugude kohtumine on hästi võimas – äratundmisrõõm! Õnneks olen kohanud paari samal lainel „jutuvestjat”.

Anders

Lauri Pedaja

Oma varajase ja hilsema lapsepõlve veetsin Viljandimaal Hallistes. Selline väikene ja armas koht, kus elab umbes 300 inimest. Olengi selline maapoiss – tööd ei karda, lehma lüpsan ja müttan nii metsas kui põllul. Muide maailma parima lapsepõlve saab Hallistest. Siinkohal Tere Halliste rahvas!

Lapsepõlv sai läbi ja asusin edasi õppima Tallinna 32. Keskkooli. Kas saab olla veel paremat kohta kui teatriklass koos väga lahedate ja heade inimestega?

Läbi sai ka keskkool ja tuli taaskord mugavast ja heast kohast lahkuda. Hetkel olen väga tõsine ja töökas isiksus. Õpin juuksuriks, käin tööl ja kui aega üle jääb siis tegelen oma hobidega, juhul kui ma just koju naastes voodisse surnuna ei lange.

Kaspar

Vallo Kirs

Olen 18-aastane 12. klassi õpilane Rakverest. Viis aastat olen kooliteatriga tegelenud Rakvere Teatriansambli liikmena. 2005. aasta suvel kuulusin A-Teatri 15-liikme hulka, veel osalenud ka etlemis- ja deklamaatorite konkurssidel.

Hindan väga teatrit ja kino. Meeldib vaadata ja hinnata. Viimati tegin omale 100-filmilise nimekirja „Pean vaatama!“. Endiselt on pooled vaatamata, aga küll jõuab. Ise olen filme teinud („Päikese radadel“), näitlejana osalenud („Tulnukas“, „Kaduma Läinud” , „Malev” ja „Sigade Revolutsioon”) ja olen kaks aastat käinud PÖFF-il vabatahtlikuna tööl.

Iseloomult olen iseseisev, aus, korrektne, aktiivne, õpihimuline ja lojaalne.

Olav

Karl Sakrits

Päriselus olen 17-aastane tõsine kultuuritegelane Jõgevalt. Tegelikult pigem humoorikas, aga seda, mis teen, teen hingega ja võimalikult hästi. Mängin Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Laulan kooli noormeeste ansamblis ja segakooris. Õpin Jõgeva Muusikakoolis akordionit, lisapillina baritoni (selline keskmise suurusega vaskkringel), mida mängin ka muusikakooli ja linna orkestris. Osalen noorte meeste kooriproovis, aga viimasel ajal on proovid õige harvaks jäänud. Võimalusel löön alati kaasa igasugu üritustel ja ettevõtmistes, kus aga aidata saab.

Nendel vähestel hetkedel, kui mul on vaba aega, meeldib mulle lugeda raamatuid (eriti fantaasiakirjandust – lemmik on Roger Zelazny Amberi üheksa printsi). Nii et, nagu näha, pole ma mitte teps see sportlik oss* sealt filmist. Kuigi jah – tuleb tunnistada, et peale võtteid tuli ennast nii nädal aega harjutada, et kõikidest roppustest, mida minu tegelane sidesõnadena kasutab, lahti saada. Aga ma olen kindel, et see kogemus jääb mulle alatiseks meelde. Loodan, et „Klassi” on sama hea vaadata, kui seda oli teha!

Paul

Mikk Mägi

Olen Mikk, 19, käin keskkoolis, joon liiga palju kohvi, suitsetan liiga kiiresti ning õpin liiga vähe. Mandumine algas arvatavasti sellest, kui mulle jõudis kohale, et mul pole kunagi reaalselt võimalik kosmonuadiks saada. Üldiselt meeldivad muusika, asjade filmimine, joonistamine ning multikad. Amon Tobin on hetkel fave*.

Riina

Riina Ries

Sündisin 17. mail 1987. aastal Tallinnas. Esimene avalik esinemine, mida mäletan, oli 1. klassis, mängisin kooli näidendis loomaaia koristajat. Esinesime sellega õpetajate päeval aulas, „suured” olid ka vaatamas, ehk siis kuni neljanda klassi õpilased. Päris hirmus oli, et teised vaatavad, mis mina teen, aga aplaus oli tore. Peale seda, olen kuni tänase päevani mingitpidi näitlemisega seotud olnud. Väiksena vaatasin palju seebikaid, unistasin alati, et saaksin kunagi mängida Gracielat, nad olid alati rikkad ja kurjad. Nimi on küll teine, aga põhimõtteliselt sai mu väike unistus nüüd teoks.

Selle filmi pikk ettevalmistuprotsess aitas tohutult kaasa eneseleidmisele ning arusaamade selginemisele, kes ma olen ja mida tahan. Selle eest olen Ilmarile ja Gerdale väga tänulik :)

Thea

Paula Solvak

... gümnasist veel pool aastat. Viimased viis aastat olen tegelendud kooliteatriga. Lisaks ka joonistan ja tantsin kui aega jääb. Võib ilmselt öelda, et tegelen väga paljude asjadega, kuid üritan sättida kõik nii, et elu oleks nautimist väärt! Vaba hing

Elu meenutab vikerkaart – avatud kõigele uuele ja huvitavale. Ei meeldi kohustused ning ajakavad. Ei austa autoriteete. Tuleb tõsiselt võtta seda, mis on tõsiselt võtmist väärt ja muu üle naerda.

Päikeselaps. Avameelne. Analüüsin tihti situatsioone ja inimesi. Ei talu sõnapidamatust.

See film on olnud mulle unustamatuks kogemuseks. Emotsionaalselt väsitav, aga väga suur inspiratsiooniallikas. On pannud mõtlema ja arutama mind mitmetel teemadel. Saaremaa ja Koonga laagrid ning 2-nädalane filmivõteteperiood on mind ühendanud kõikide nende inimestega ning ma arvan, et selle eest, mida ma nendelt saanud olen, pole sõnu olemas...

Tiit

Virgo Ernits

Läksin siis ükskord Haapsalus ühe festivali ajal õue korvpalli mängima (mida ma ei oska kohe mitte). Väljakul mängisid saarlased, kellest vähemalt pooltega olin kunagi juttu ajanud. Otsustasime siis kamba peale, et mängime üle väljaku, kuna pool väljakut jäi liiga väikeseks. Ühel hetkel suutsin ma kuidagi ühe söödu vahelt ära lõigata ja siis tuli spurt. Mina versus korv. Mul oli üle poole väljaku minna, kuid ma olin täiesti üksi ees, teised paar meetrit minust tagapool. Olen juba korvi juures, proovin peatuda, aga panen jala natuke valesti maha ja kukun. Hüppeliiges sai põrutada ja pall läks ka korvist mööda. Hüppasin kaks päeva ühe jala peal. Et siit moraal, ära proovi olla see, kes sa ei ole.

Toomas

Joonas Paas

Olen pärit Jõgevalt. Hetkel õpin Tallinna Vanalinna Haridukolleegeumi teatriklassis. Olen olnud Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja liige, lisaks olen osalenud mitmetes muusika- ja luuleprojektides. Filmi Klass sattusin läbi Gerda Kordemetsa, kes kutsus mind Kuressaare filmilaagrisse möödunud aasta märtsis.

Filmis kehastan tegelaskuju Toomas, kellesse alguses suhtusin umbusklikult. Ma ei suutnud leida edast ühtegi Tommiga sarnast iseloomujoont. Nüüd saan aru, et tegelikult on tegelaskuju sarnasus minu isikuga üsna ebaoluline. Proov proovi järel sai Tom kehastuse. Loodetavasti on ta ka ekraanil tegelane, kes suudab talle püstitatud ülesannet täita.

Olen üsna rahuliku loomuga, tasakaalukas ja sihikindel. Minu tulevik ilmselt seotud klassikalisest laulust sisearhitektuurini. Kuigi selle filmi eesmärk ei ole selgelt noortest näitlejates staare teha, on kellelegi silmajäämine võimalus. Praeguseks olen seotud juba uue filmiprojektiga.

Kusjuures nimi Toomas harjus kõigile nii sisse, et seda hakati kasutama ohtralt ka pärast võtteid. Veel naljakam on see, et mu parim sõber koolis on Toomas ja ka uues projektis olen Tom, müstiline, kas pole? Kõigele lisaks oli Toomas mu nimepanekul variant Joonase kõrval

Triin Tenso

Mina olen inimesehakatis suvalisest Eestimaa kolkast, kes mingi hetk leidis, et hakkaks näitlejaks. Selles vaimus sai astutud Tallinna 32. keskkooli teatriklassi ja eelmine kevad see lõpetatud, mitte küll enam sooviga lavalaudu vallutada. Aga ma olen väga väga õnnelik, et selle mitte just lihtsa kooli läbi olen käinud ja kõiki neid suurepäraseid inimes seali kohanud

Muidu olen veidi flegmaatiline ja omas mõttes, aga kui kere on kofeiini ja tauriini täis meeldib palju lobiseda ja lärmata, inimestega suhelda ja mööda maamuna ringi sibada. Aga vahepeal olen üliemotsionaalne ja "dramaqueen" , löön jalaga vastu seina ning vibutan keskmist sõrme kõige poole, aga kunagi ei unusta, et elu on tegelikult päris pidu.

Armastan palju valjut ja võimalikult erinevat stiili muusikat kuulata ja vaatan suure imestuse ja imetlusega filme, nii tihti kui saan. Siis kui suureks saan, teen ise ka mõne. Praegu õpin fotograafiat, peamiselt selle mõttega, et saada teadmisi selleks, et kunagi audiovisuaalset kunsti tegema hakata. Muidugi meeldib mulle ka elust stopp-kaadreid võtta. Maailm on nii ilus ja tahaks väga, et teised ka seda näeks ja armastaks, nii nagu mina.

Ja mulle päris meeldib, et esimene film, mille valmimisele reaalselt kaasa aitasin, esilinastub minu sünnipäeval...

Bartender: The Right Mix



Click here to play this game

Toots: Kas see on sinu uus püss vä.
Kiil: Jah, sünnipäevaks sain.
Hamlet: Näita mulle ka, ma ei näe.
Hercule Poirot: See on väga ilus püss, näita kuidas see töötab.
KIIL: Ok, ma sihin seda puud.

OIHHHHH, AKEN LÄKS PURUKS.

Õpetaja: Kes see oli, kes minu sauna akna puruks lasi.
Kiil: See olin mina. ( nutuse häälega)
Õpetaja: Anna see relv siia, ja tagasi saad selle siis, kui ema tuleb.

Filmikunst I

vastused:

1) Filmikunst sündis aastal 1895 pariisis.
2) Esimesele seansile pole tulnud just palju rahvast. Peale umbes kolmekümne vaataja, kes on lunastanud pileti, on saalis veel mõned ajakirjanikud ja Lumiere´ide sõbrad.
Valgus kustub. Hetke pärast ilmub ekraanile foto Lyoni linnaväljakust. Järsku hakkab fotol veovankrit vedav hobune liikuma vaatajate poole, tema järel teised veokid. Vaatajad on rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest mööduvad järgemööda müür, mis langeb lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm.Seanss lõpeb joovastunud aplausiga. Publik on võidetud-võlutud neist “liikuvatest piltidest”, mis “haaravad elavat elu”.
3) Charles Chaplin oli esimene maailmakuulus filmitegija. Ta oli hea tummfilmi režissöör ja näitleja.
4) Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater.
5) eesti esimene mängufilm oli ,,Karujaht Pärnumaal''. Filmi lavastas Tõnis Nõmmitsa.
6) Filmiliigid on : Mängufilmid, multifilmid ja dokumentaalfilmid.
7) Multifilmi alaliigid on mängufilmid, joonisfilmid, nukufilmid ja dokumentaalfilmid.

Jaanus Vaiksoo

Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.

Ta kaitses 1994 Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid".

Jaanus Vaiksoo töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis ja eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.

Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.

Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.

Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.

Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige.

Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938–45) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks.

Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.

Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit.

Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007.

Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen.

Leelo Tungal

Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik.

Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.

1993. aastal sai ta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna teose "Ainus kangelastegu on naeratus" eest.

Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal.

Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.

Jaan Rannap

Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend.

Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.

Aino Pervik

Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.

Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.

Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.

1960–1967 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja.

Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Jüri Parijõgi

Õppis Kunda vallakoolis, 1905 - 1909 Rakvere linnakoolis ja 1929 - 1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Töötas 1910.aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakolis, osales 1915 - 1917 I Maailmasõjas ja 1919 - 1920 Vabadussõjas. 1920 - 1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud.Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Vigade parandus

džentelmen:

Peole tulid uhked džentelmenid.

ekskursioonile:

Me läheme klassiga ekskursioonile.

ojja:

Üks väike poiss kukkus ojja.

Kevad

Kevad

Varsti on ju kevad käes, aga õues lund vaid näed. Sinilill raginal sirutab selga, linnukene enam külma ei pelga. Päev on priske ja väike ja päeval on ere päike.

(Kirsikka Tuisk)

Õpetaja ja tema lapsed

Elas kord üks vaene vanatädi. Ta oli ühes koolis õpetaja. Üks päev, kui ta läks koolist koju, kohtas ta ühte koolilast. See poiss läks koos õpetajaga koju. Kui nad õpetaja koju jõutsid, siis see poiss ehmatas, sest ta polnud sellist maja veel varem näinud. See oli tuhm, väike, kitsas, must ja ohtlik. Samasugune oli ka õpetaja. Vana ja kortsus. Sellepärast teda koolis kortsukeseks kutsutigi. Kui poiss õpetaja lapselapsega rääkis, hakkas talle õpetaja meeldima. Õpetaja oli helde ja kogu aeg rõõmus. Kuna poisil vanemaid polnud, läks ta sinna elama. Kui näd seal tülli pole läinud, majavaringu alla jäänud või surnud pole, elavad nad veel siiamaani.

Spordialad

Jalgpall:

Jalgpall on eestis ja ka mujal maailmas väga levinud spordiala. Jalgpalli looja on Ebenezer Cobb ja ta leiutas selle aastal 1863 Inglismaal. Ka Eestis on jalgpall väga populaarne spordiala. Eesti tuntuimad jalgpallurid on mart Poom ja Andres Ooper. Ka mujal maailmas on jalgpall levinud spordiala. Välismaa kuulsaimad jalgpallurid on Daivid Becham, Oliver Kahn ja Ronaldiniho. Jalgpall on ka minu üks lemmikuimaid spordialasid.

Ujumine:

Ujumine on üsnagi kuulus spordiala. See on ka elus väga vaja. Ujutakse ka olümpija mängudel. Ujumine sai alguse umbes 1538 aastal. Meie klassist on kõige rohkem ujumise trennis käinud Liisa ja Aleksander. Rohkem pole midagi erilist ujumisest.





Rulatamine:

Rulatamine on kuulus vähestele inimestele. Seda teevad tavaliselt nooremad inimesed. Rulaga sõites kantakse tavaliselt skate-e. selles spordialas sõidetakse rulaga mööda rämpe ja torusid. Kõigi rula trikkide aluseks on Olli. Meie klassis sõidab rulaga kõige rohkem Sebastian.

Allikas: http://en.wikipedia.org/ ja minu pea.

Luuletus

Minu sõber oled sina,
ning sina oled minu sõber,
Kui mul täna abi vaja,
ära aja jama.
Koos meil alati on tore,
mängida ja trallitada,
Siis kui päike paistab õues,
Jalgrattaga me sõidame.
Ja kui taevast vihma kallab,
MSN-is räägime.
Täna ütlen sulle seda,
Et ma ära kolin siit.
Alati su sõbraks jään,
Ning kirju saadan sinule.
Kui sa mul sõbraks jääd,
siis sinna kutsun sind.

"Ramsese vembud 1'' Ümberjutustus

Ühel päikeselisel päeval läks koer Ramses koos oma peremehega jahile. Peremees unustas panna jalga saapad ja prillid ette panna. Koer Ramses tuletas talle kõik meelde. Siis hakkasid nad metsa minema. Kohe nägid nad seal karu kuid peremees lasi mööda. Kohe ajas ta Ramsese karule järele. Koer jooksis ning väsis ära. Siis hakkas ta loomi nägema. Kui ta metssea eest oli ära põgenenud, siis nägi ta jänest. Ta üritas jänest üles äratada, kuid tulutult. Lõpuks siiski ärkas jänes üles. Nad hakkasid jänese pabulaid üles korjama ning siis viis koer pabulad peremehe kotti. Siis läksid nad järve äärde. Koer katsus vett. See oli väga külm. Peremees käskis koeral midagi otsima minna. Koer käis ringi ja leidis munad, mis olid pesas. Ta haudus neid ning siis tulid munadest pardid.

Mees

1. Mehel on pikk habe, tal on suur krae.


2. Vana mees pikka pikka habemega. Tal on nahast jakk. Tal on vähe juukseid.


3. Siin pildil on Moona Liisa. Tema tagataustal on jõgi. Tal on pikad juuksed, sest ta on ju naine. Tal on mustad riided ja mustad juuksed. Ta hoiab käsi risti.

Minu klassivenna iseloomustus

Minu sõber on 12 aastat vana. Ta käib ujumise trennis. Minu klassivend oskab väga hästi vene keelt. Minu sõbral on pikka kasvu ja tal on tumedad lühikesed juuksed. Minu sõber on kõhn, tema silma värvi pole ma vaadanud. Ta käis tantsutrennis kuid jättis selle pooleli. Minu klassivenda teavad kõik kui rahulikku poissi. Ma arvan et te teate teda.

Hendriku halb elu

Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane. Hendrikul, Karlil oli sala suhe oma isaga ja ta teadis et kui see avalikuse ette tuleb on ta elu läbi. Ta läks pubisse kus ta isa sõber jõi end purju ja üritas unustada mida ta oma sõbra ja poja kohta teada sai. Karl võttis noa, lõi kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma koju ja pani ukse lukku ning jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis. Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama. Vangis istus tuletõrje kapten hüüdnimega väike Tom, kes oli talle väga hea sõber. Tom vastas:"Sina Hendrikus lõbutse isaga, teil on veel pikk ja vallatu tulevik ja suhe veel ees. Minust ei hooli keegi , mina võin siin vangis rahus istuda." Sellepeale ütles Hendrikus:"Selge, ma siis asun asja kallale. Head elu sulle! Tom oli solvunud kuna ta lootis,et Hendrikus päästab ta ja võttab ta isa asemel meheks. Kuid Hendrik sellest ei hoolinud ja ta käis isaga kahe aastasel vallatul reisil. Kui ta tagasi tuli oli ta kuulnud et Tom oli vanglast põgenenud ja tahab kätte maksta Hendrikule ja tema südant võita.
Hendrikus kartis Tomi, sest ta teadis et ta võib armastuse nimel kõike teha. Tom oli kõige kardetum mees linnas. Hendrikus jooksis isa juurde ja karjus oma väga peenikeste häälte paeladega:" Issi sõidame linnast välja." Isa ütles:"Ei me jääme siia!". Järgmisel päeval hakkas Tom panema toime mõrva Hendriku isale.

Tom ja Hendrik hakkas end riide panema kui äkki lõi McCane ukse lahti. Ta oli selle ajaga teada saanud, et Hendrik oli selle mõrva taga taga. Tom hakkas põgenema politsei ja FBI koerte eest, kuid FBI sai ta kätte. Ta rabeles nii kuis jaksas kuid ei midagi. Mõlemad viidi jaoskonda.

Politsei vahistas Hendriku tapmise eest ja Tomi tapmiskatses.

Kriminaalromaani küsimused

Detektiiv: Salapolitseinik
Kriminaalne: Kuritegelik


Siin 10 Kriminaaljuttu:
1. Kriminaalne Eestimaa
2. Kriminaalne Eestimaa 2. osa
3. Siil Felix ja kriminaalne loomaaed
4. Maksuametniku surm
5. Kadunud viiuldaja
6. Kolm laipa, kõik surnud, ehk, Kriminaalne kirjandusmaastik
7. Kriminaalne talent
8. Kadonneen pojan tapaus
9. Päris kriminaalne lugu
9. Ämmaemanda päevaraamat
10.Mõrvar











1. Kriminaalromaanis on kindlalt uuria. Ta võib olla detektiiv, advokaat või tavaline politsei. Kriminaalromaanis on ka kuritegu ning kurjategija ja viimaseks selle uurimine ning lahendamine.

2. Kriminaalromaanid on detektiivromaan, thriller ning kohtudraama.

3. Esimene kriminaalromaanoli Wilkie Collinsi romaan"Kuukivi".

4. Arthur Conan Doyle on loonud Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni, Agatha Christie Hercule Poiroti ja Arthur Hastingsi ning Georges Simenon on loonud inspektor Maigreti. Erle Stanley Gardner mõtles välja advokaadi Perry Masoni, tema erasekretäri Della Streeti ja abistava detektiivi Paul Draket.

5. RAymond Chandler hakkas kirjutama karmi koolkonna romaane.