Mängufilmide Edetabel

1) Karujaht Pärnumaal valmis aastal 1914. See oli poliitiline satiir aadli pihta. Selles räägitakse, kui mindi karujahile.

2) Veepomm paksule kõutsile valmis aastal 200a.

Veepomm paksule kõutsile
Ūdensbumba resnajam runcim
Žanr:	Lastefilm
Režii:	Varis Brasla
Produtsent:	Artur Talvik ja Gatis Upmalis
Stsenaarium:	Alvis Lapiņš
Peaosades:	Baiba Broka, Undīne Vīksna,
Muusika:	Imants Kalniņš
Operaatoritöö:	Uldis Jancis
Filmistuudio:	Allfilm, Studio F.O.R.M.A.
Aasta:	2004
Kestus:	75 minutit
Riik:	Eesti-Läti
Keel:	Läti

3) Viimne Reliikvia on eesti film mis valmis aastal 1969.

Žanr:	Seiklusfilm
Režii:	Grigori Kromanov
Produtsent:	Raimund Felt
Stsenaarium:	Arvo Valton
Peaosades:	Aleksandr Goloborodko, Ingrīda Andriņa, Elsa Radzina
Muusika:	Uno Naissoo, Tõnu Naissoo
Operaatoritöö:	Jüri Garšnek
Filmistuudio:	Tallinnfilm
Aasta:	1969
Esilinastus:	23. märts 1970
Kestus:	86 minutit
Riik:	Nõukogude Liit
Keel:	eesti

4) Nimed Marmortahvlis valmis aastal 1936.

5) Klass on alles uus film. Nüüd ka ''natukene'' tegelaste kohta.
Joosep Pärt Uusberg

Mind huvitab elu ja kõiges selles lõpuni minek. Ma tunnen ära, kui teen miskit poolikult ja siis ma ei saa rahu, aga samas: rahu on nullseis. Endassevaade on intiimne teema ja seda saab jagada ainult lähedastega, nii et, kes mind tunneb, teab midagi minu loost ning mida rohkem teab, seda avaramat, tõelisemat lugu tunneb. Kes ei tunne, selle jaoks hakkab lugu jutustuma alles siis, kui tundma õpib.

Igaühel siin elus on oma väike lugu, on suurepärane omada kas või üht inimest, kellele võid jutustada kogu oma loo ning kes ka seda hoomab, ühel lainel paiknevate lugude kohtumine on hästi võimas – äratundmisrõõm! Õnneks olen kohanud paari samal lainel „jutuvestjat”.

Anders

Lauri Pedaja

Oma varajase ja hilsema lapsepõlve veetsin Viljandimaal Hallistes. Selline väikene ja armas koht, kus elab umbes 300 inimest. Olengi selline maapoiss – tööd ei karda, lehma lüpsan ja müttan nii metsas kui põllul. Muide maailma parima lapsepõlve saab Hallistest. Siinkohal Tere Halliste rahvas!

Lapsepõlv sai läbi ja asusin edasi õppima Tallinna 32. Keskkooli. Kas saab olla veel paremat kohta kui teatriklass koos väga lahedate ja heade inimestega?

Läbi sai ka keskkool ja tuli taaskord mugavast ja heast kohast lahkuda. Hetkel olen väga tõsine ja töökas isiksus. Õpin juuksuriks, käin tööl ja kui aega üle jääb siis tegelen oma hobidega, juhul kui ma just koju naastes voodisse surnuna ei lange.

Kaspar

Vallo Kirs

Olen 18-aastane 12. klassi õpilane Rakverest. Viis aastat olen kooliteatriga tegelenud Rakvere Teatriansambli liikmena. 2005. aasta suvel kuulusin A-Teatri 15-liikme hulka, veel osalenud ka etlemis- ja deklamaatorite konkurssidel.

Hindan väga teatrit ja kino. Meeldib vaadata ja hinnata. Viimati tegin omale 100-filmilise nimekirja „Pean vaatama!“. Endiselt on pooled vaatamata, aga küll jõuab. Ise olen filme teinud („Päikese radadel“), näitlejana osalenud („Tulnukas“, „Kaduma Läinud” , „Malev” ja „Sigade Revolutsioon”) ja olen kaks aastat käinud PÖFF-il vabatahtlikuna tööl.

Iseloomult olen iseseisev, aus, korrektne, aktiivne, õpihimuline ja lojaalne.

Olav

Karl Sakrits

Päriselus olen 17-aastane tõsine kultuuritegelane Jõgevalt. Tegelikult pigem humoorikas, aga seda, mis teen, teen hingega ja võimalikult hästi. Mängin Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Laulan kooli noormeeste ansamblis ja segakooris. Õpin Jõgeva Muusikakoolis akordionit, lisapillina baritoni (selline keskmise suurusega vaskkringel), mida mängin ka muusikakooli ja linna orkestris. Osalen noorte meeste kooriproovis, aga viimasel ajal on proovid õige harvaks jäänud. Võimalusel löön alati kaasa igasugu üritustel ja ettevõtmistes, kus aga aidata saab.

Nendel vähestel hetkedel, kui mul on vaba aega, meeldib mulle lugeda raamatuid (eriti fantaasiakirjandust – lemmik on Roger Zelazny Amberi üheksa printsi). Nii et, nagu näha, pole ma mitte teps see sportlik oss* sealt filmist. Kuigi jah – tuleb tunnistada, et peale võtteid tuli ennast nii nädal aega harjutada, et kõikidest roppustest, mida minu tegelane sidesõnadena kasutab, lahti saada. Aga ma olen kindel, et see kogemus jääb mulle alatiseks meelde. Loodan, et „Klassi” on sama hea vaadata, kui seda oli teha!

Paul

Mikk Mägi

Olen Mikk, 19, käin keskkoolis, joon liiga palju kohvi, suitsetan liiga kiiresti ning õpin liiga vähe. Mandumine algas arvatavasti sellest, kui mulle jõudis kohale, et mul pole kunagi reaalselt võimalik kosmonuadiks saada. Üldiselt meeldivad muusika, asjade filmimine, joonistamine ning multikad. Amon Tobin on hetkel fave*.

Riina

Riina Ries

Sündisin 17. mail 1987. aastal Tallinnas. Esimene avalik esinemine, mida mäletan, oli 1. klassis, mängisin kooli näidendis loomaaia koristajat. Esinesime sellega õpetajate päeval aulas, „suured” olid ka vaatamas, ehk siis kuni neljanda klassi õpilased. Päris hirmus oli, et teised vaatavad, mis mina teen, aga aplaus oli tore. Peale seda, olen kuni tänase päevani mingitpidi näitlemisega seotud olnud. Väiksena vaatasin palju seebikaid, unistasin alati, et saaksin kunagi mängida Gracielat, nad olid alati rikkad ja kurjad. Nimi on küll teine, aga põhimõtteliselt sai mu väike unistus nüüd teoks.

Selle filmi pikk ettevalmistuprotsess aitas tohutult kaasa eneseleidmisele ning arusaamade selginemisele, kes ma olen ja mida tahan. Selle eest olen Ilmarile ja Gerdale väga tänulik :)

Thea

Paula Solvak

... gümnasist veel pool aastat. Viimased viis aastat olen tegelendud kooliteatriga. Lisaks ka joonistan ja tantsin kui aega jääb. Võib ilmselt öelda, et tegelen väga paljude asjadega, kuid üritan sättida kõik nii, et elu oleks nautimist väärt! Vaba hing

Elu meenutab vikerkaart – avatud kõigele uuele ja huvitavale. Ei meeldi kohustused ning ajakavad. Ei austa autoriteete. Tuleb tõsiselt võtta seda, mis on tõsiselt võtmist väärt ja muu üle naerda.

Päikeselaps. Avameelne. Analüüsin tihti situatsioone ja inimesi. Ei talu sõnapidamatust.

See film on olnud mulle unustamatuks kogemuseks. Emotsionaalselt väsitav, aga väga suur inspiratsiooniallikas. On pannud mõtlema ja arutama mind mitmetel teemadel. Saaremaa ja Koonga laagrid ning 2-nädalane filmivõteteperiood on mind ühendanud kõikide nende inimestega ning ma arvan, et selle eest, mida ma nendelt saanud olen, pole sõnu olemas...

Tiit

Virgo Ernits

Läksin siis ükskord Haapsalus ühe festivali ajal õue korvpalli mängima (mida ma ei oska kohe mitte). Väljakul mängisid saarlased, kellest vähemalt pooltega olin kunagi juttu ajanud. Otsustasime siis kamba peale, et mängime üle väljaku, kuna pool väljakut jäi liiga väikeseks. Ühel hetkel suutsin ma kuidagi ühe söödu vahelt ära lõigata ja siis tuli spurt. Mina versus korv. Mul oli üle poole väljaku minna, kuid ma olin täiesti üksi ees, teised paar meetrit minust tagapool. Olen juba korvi juures, proovin peatuda, aga panen jala natuke valesti maha ja kukun. Hüppeliiges sai põrutada ja pall läks ka korvist mööda. Hüppasin kaks päeva ühe jala peal. Et siit moraal, ära proovi olla see, kes sa ei ole.

Toomas

Joonas Paas

Olen pärit Jõgevalt. Hetkel õpin Tallinna Vanalinna Haridukolleegeumi teatriklassis. Olen olnud Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja liige, lisaks olen osalenud mitmetes muusika- ja luuleprojektides. Filmi Klass sattusin läbi Gerda Kordemetsa, kes kutsus mind Kuressaare filmilaagrisse möödunud aasta märtsis.

Filmis kehastan tegelaskuju Toomas, kellesse alguses suhtusin umbusklikult. Ma ei suutnud leida edast ühtegi Tommiga sarnast iseloomujoont. Nüüd saan aru, et tegelikult on tegelaskuju sarnasus minu isikuga üsna ebaoluline. Proov proovi järel sai Tom kehastuse. Loodetavasti on ta ka ekraanil tegelane, kes suudab talle püstitatud ülesannet täita.

Olen üsna rahuliku loomuga, tasakaalukas ja sihikindel. Minu tulevik ilmselt seotud klassikalisest laulust sisearhitektuurini. Kuigi selle filmi eesmärk ei ole selgelt noortest näitlejates staare teha, on kellelegi silmajäämine võimalus. Praeguseks olen seotud juba uue filmiprojektiga.

Kusjuures nimi Toomas harjus kõigile nii sisse, et seda hakati kasutama ohtralt ka pärast võtteid. Veel naljakam on see, et mu parim sõber koolis on Toomas ja ka uues projektis olen Tom, müstiline, kas pole? Kõigele lisaks oli Toomas mu nimepanekul variant Joonase kõrval

Triin Tenso

Mina olen inimesehakatis suvalisest Eestimaa kolkast, kes mingi hetk leidis, et hakkaks näitlejaks. Selles vaimus sai astutud Tallinna 32. keskkooli teatriklassi ja eelmine kevad see lõpetatud, mitte küll enam sooviga lavalaudu vallutada. Aga ma olen väga väga õnnelik, et selle mitte just lihtsa kooli läbi olen käinud ja kõiki neid suurepäraseid inimes seali kohanud

Muidu olen veidi flegmaatiline ja omas mõttes, aga kui kere on kofeiini ja tauriini täis meeldib palju lobiseda ja lärmata, inimestega suhelda ja mööda maamuna ringi sibada. Aga vahepeal olen üliemotsionaalne ja "dramaqueen" , löön jalaga vastu seina ning vibutan keskmist sõrme kõige poole, aga kunagi ei unusta, et elu on tegelikult päris pidu.

Armastan palju valjut ja võimalikult erinevat stiili muusikat kuulata ja vaatan suure imestuse ja imetlusega filme, nii tihti kui saan. Siis kui suureks saan, teen ise ka mõne. Praegu õpin fotograafiat, peamiselt selle mõttega, et saada teadmisi selleks, et kunagi audiovisuaalset kunsti tegema hakata. Muidugi meeldib mulle ka elust stopp-kaadreid võtta. Maailm on nii ilus ja tahaks väga, et teised ka seda näeks ja armastaks, nii nagu mina.

Ja mulle päris meeldib, et esimene film, mille valmimisele reaalselt kaasa aitasin, esilinastub minu sünnipäeval...

Bartender: The Right Mix



Click here to play this game

Toots: Kas see on sinu uus püss vä.
Kiil: Jah, sünnipäevaks sain.
Hamlet: Näita mulle ka, ma ei näe.
Hercule Poirot: See on väga ilus püss, näita kuidas see töötab.
KIIL: Ok, ma sihin seda puud.

OIHHHHH, AKEN LÄKS PURUKS.

Õpetaja: Kes see oli, kes minu sauna akna puruks lasi.
Kiil: See olin mina. ( nutuse häälega)
Õpetaja: Anna see relv siia, ja tagasi saad selle siis, kui ema tuleb.

Filmikunst I

vastused:

1) Filmikunst sündis aastal 1895 pariisis.
2) Esimesele seansile pole tulnud just palju rahvast. Peale umbes kolmekümne vaataja, kes on lunastanud pileti, on saalis veel mõned ajakirjanikud ja Lumiere´ide sõbrad.
Valgus kustub. Hetke pärast ilmub ekraanile foto Lyoni linnaväljakust. Järsku hakkab fotol veovankrit vedav hobune liikuma vaatajate poole, tema järel teised veokid. Vaatajad on rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest mööduvad järgemööda müür, mis langeb lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm.Seanss lõpeb joovastunud aplausiga. Publik on võidetud-võlutud neist “liikuvatest piltidest”, mis “haaravad elavat elu”.
3) Charles Chaplin oli esimene maailmakuulus filmitegija. Ta oli hea tummfilmi režissöör ja näitleja.
4) Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater.
5) eesti esimene mängufilm oli ,,Karujaht Pärnumaal''. Filmi lavastas Tõnis Nõmmitsa.
6) Filmiliigid on : Mängufilmid, multifilmid ja dokumentaalfilmid.
7) Multifilmi alaliigid on mängufilmid, joonisfilmid, nukufilmid ja dokumentaalfilmid.

Jaanus Vaiksoo

Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.

Ta kaitses 1994 Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid".

Jaanus Vaiksoo töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis ja eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.